Mis koht on Moldova ja Ukraina piiride vahel asetsev kitsas ja piklik Dnestriäärne Moldaavia Vabariik (vene keeles „Pridnestrovskaja Moldavskaja Respublika“) või Transnistria, nagu meie seda maanurka paremini tunneme? Kuidas seal täna elatakse ja kas paistab mingit lahendust veerandsada aastat külmutatud konfliktile, millesse on segatud Ukraina, Moldova ja Venemaa? Millist rolli mängivad selle “riigi, mida olemas ei ole”, arengus teised paariad - Abhaasia, Mägi-Karabahhia ja Lõuna-Osseetia? Tänu lennukompanii
Memoriaal Tiraspoli keskuses, kohalike noorpioneeride mängumaa |
Valmistasin end vaimselt ette ka pikemateks ja rahakotti tühjendavateks
piiriületusteks, kuid etteruttavalt olgu öeldud, et kõige tüütumaks osutus hoopis
väljasõit Ukrainast Moldovasse. Edasised piiriületused ei võtnud
rohkem kui
paarkümmend minutit. Soovituslik sõidusuund on Ukrainast Moldovasse ja sealt
edasi Transnistriasse. Üldiselt on ka piiriületus otse Ukrainast lahti, kuid
peale 2014.aasta Ukraina vastasseisu algust Venemaaga on esinenud perioode, kus
Ukraina sulgeb piirid selle Venemaa vasallriigiga, kus tõepoolest on kohal
Venemaa sõjajõud. Enne Ukraina kriisi oli Venemaa armeel luba liikuda läbi
Ukraina territooriumi Transnistriasse, kuid nüüd on see teekond nende jaoks suletud.
Just eluohtlikku kulgemist läbi vaenuliku Ukraina tõi Venemaa välisminister Sergei
Lavrov veel sel kevadel põhjuseks, miks Venemaa ei saa Transnistriast oma
vägesid lõplikult välja viia, kuigi sellelaadne koostöölepe Moldovaga ja teiste
osapooltega, nn. 5+2 grupiga, on praegu tööprotsessis. Tegelikkuses puudub
Venemaal loomulikult igasugune huvi vägede liigutamiseks ja relvastuse
vähendamiseks. Seega on kindlaim viis sekeldusteta Transnistriasse siseneda
Moldova poolt. Väljudes hiljem otse Ukrainasse, jääb reisija passi vaid
Moldovasse sisenemist tunnistav tempel ja see võib tihedamini Moldovat
külastaval reisijal saada hiljem probleemiks. Passi järgi viibitakse veel
eelmisest reisist Moldova territooriumil. Samamoodi Transnistriast Moldovasse
minnes tuleb valmis olla olukorraks, kus teid süüdistatakse illegaalses
sisenemises Moldovasse. Sellised arusaamad tingib Moldova ametlik käsitlus
Transnistriast kui Moldova osast ja seeläbi piir Moldova ja Transnistria vahel
on ühe riigi sisemise haldusjaotuse piir. Separatistlik Transnistria aga
käsitleb seda tõelise riigipiirina, mida see ka de facto tõesti täna oma kontrollimehhanismidega
meenutab. Transnistria reisijate passidesse templeid ei löö, küll aga
vormistatakse isegi mõnetunniseks riigis viibimiseks hulgaliselt dokumente ja
tasuda tuleb umbes viie euro suurune maks sõiduki kohta. Varasemalt on
Transnistriat külastanud rändurid kirjeldanud piiriületusprotseduure kui
lõputuid ootamisi ja bürokraatiat, mis enamasti lahenevad imeväel altkäemaksude
abil, kuid alates uue presidendi Jevgeni Sevtšuki võimuletulekust 2011.aastal
võeti just piiridel toimuv fookusesse ja tänasel päeval ähvardab meelehead
küsivat ametnikku töökoha kaotus. Loodud on isegi infotelefon reisijate
sellekohaste kaebuste registreerimiseks ja lahendamiseks. Ühtegi vihjet eurosid
või dollareid kaubelda mina ühegi Transnistria piiriga seotud ametniku suust ei
kuulnud ja kehakeelest ei tajunud.
Piiriületus sujus nii nagu ta selliste veidi
ärevamate riikide korral üldiselt sujuma peab. Küll aga tuli korduvalt seletada
oma kavatsust tõepoolest külastada Transnistriat nii Ukraina kui Moldova
piiriametnikele, kes siirast inimlikkusest uurisid minu huvi selle nende sõnul
mõttetu territooriumi osas. Lugedes kümmekond aastat tagasi kirjutatud
reisikirju, siis just tundide pikkuse ootamise ja ebaseadusliku meelehea
kopsakuse tõttu peeti Transnistriat ligipääsmatuks, nüüdseks on selles osas
palju positiivses suunas muutunud. Tõenäoliselt on ka riik ise hoomanud
turismist tekkiva lisatulu tervendavat mõju, kuigi hetkel ei saa kindlasti
rääkida Transnistriast kui populaarsest turismisihtkohast. Kuid erinevalt
näiteks Põhja-Koreast, ei peaks siin reisijal tekkima moraalset dilemmat
režiimi toetamise seisukohast – olukord ei ole võrreldav repressiivsete
riikidega.
Putini helget tuge meenutavaid hiigelplakateid on riigis ohtralt |
Päevalilleõli on oluline ekspordiartikkel kogu piirkonnas |
Tõeliselt hea on vana-kooli kali, mis Transnistrias on endiselt au sees |
Jõgi, mille järgi on riik ka nime saanud - Dnestr |
Transnistria jäi truuks Moldaavia NSV sümboolikale |
Majanduslikult on Transnistria üllatavalt toimekas, vältides sõna „edukas“.
Riigi majanduse alustaladeks on lisaks Putini rublavagunitele tekstiilitööstus,
põllumajandus (õlid, konjakid ja veinid), metallitööstus ja elektrienergia.
Viimane on nii tugev tegur, et annab väidetavalt riigi ekspordist mõnel aastal kuni
80%. Olles ideoloogiliselt kinni Venemaas, on Transnistria majanduses viimase
viie aastaga toimunud oluline muudatus. Nimelt on igal aastal kasvanud ekspordi
osakaal Euroopa Liidu riikidesse, mis 2015.aastal ulatus juba 58%-ni. Venemaa
osakaal eelmisel aastal kukkus 8%. Nii võib ühel hetkel oodata ilmselt ka Kremli
sekkumist, kuna otsese toetuse (eelmisel aastal toetas Moskva Tiraspoli
eelarvet kuni 100 miljoni dollariga) kasutamine kipub kontrolli alt väljuma.
Veel kümmekond aastat tagasi rakendas Transnistria endiselt brežnevlikku
plaanimajanduspoliitikat, kuid peale vabale turule ümberorienteerumist on
edusammud olnud kiired. Kaikaid üritab kodaraisse loopida Moldova keskvalitsus,
kuid Euroopa Liidu käsitluses on Transnistria Moldova osa (seda on ta muidugi
Moldova arusaamades ka) ja seeläbi ei ole lubatud Moldoval mingeid piiranguid Transnistria
toodete eksportimisel teha. Küll on Ukraina proovinud Venemaad mõjutada
keelates Transnistria toodete importi, kuid see tekitas vaid ajutisi raskusi
Tiraspoli võimudele ja blokaad lõpetati. Ukraina kriisi valguses on Moskva
süüdistanud Kiievit oma rahuvalvaja positsiooni ärakasutamises majandushuvides
(lisaks Venemaale tagavad Transnistrias osaliselt rahu ka Ukraina ja Moldova
väed), kuid Vene-Ukraina konflikt mingil vägivaldsel moel Transnistriasse
siiani õnneks kandunud ei ole. Olukord on muidugi plahvatusohtlik, kuna
huvitatud osapooli on piirkonnas enam kui Venemaa ja Ukraina ning rahu tagavad
relvad võivad keerata torud teineteise poole väiksemategi provokatsioonide
korral. Transnistria ja Moldova piir on looduses üldiselt märkamatu, kuid
teatud piirilõikudes on kehtestatud demilitariseeritud tsoon ja on piirkondi,
kus Transnistria aladel kehtib Moldova võim ja vastupidi. Siiski on tegemist
ühe paremini pidava ajutise rahuleppega kaasajal, millel täitub tuleval aastal
25 aastat. Majanduse teema lõpetuseks olgu mainitud ka oma raha olemasolu.
Selleks on Transnistria rubla, mis jaguneb sajaks kopikaks.
Kopikad on
metallist, meilegi enne Eesti krooni tuntud nõukogude kopikate parimas
propagandistlikus kujunduses. Kuid hoopis põnevam on paberraha saatus. Nimelt
vahetab kohalik keskpank alates 2014.aastast 1,3,5 ja 10-rublaseid paberrahasid
välja plastikust (!) mängupõrgu žetoone meenutavate erikujuliste müntide vastu.
Ei või küll kindlalt väita, aga äkki on tegemist esimeste plastmüntidega
maailma numismaatika ajaloos, aga kummalised on need kerged mänguraha
meenutavad plasttükid kindlasti. Sarnaselt nõukogude rubladega kattuvad ka
nende värvitoonid – üherublane on kollane, kolmene roheline jne. Transnistria
rubla ei vaheta ringi mitte keegi peale Transnistria enda, isegi piiridel
Ukraina või Moldovaga naerdakse teie sellekohase palve peale. Samuti ei ole
Transnistria pangandusvõrk seotud ühegi üleilmse süsteemiga, nii näiteks ei saa
riigi territooriumil võõra pangakaardiga automaatidest kätte sularaha. Kui
reisilood räägivad vaid ühest rahamasinast Tiraspolis, siis ka see on laim - neid on seal vähemalt kaks.
Kuigi vormilt kolhoos, on tegelik majandusmudel põllumajanduses ammu turu nõudlusele orienteeritud |
Külatänav |
Tiraspoli kesklinn |
Transnistria isevalitseja 1990-2011, Igor Smirnov |
Abhaasia ja Lõuna-Osseetia saatkonnad |
Transnistria valitsushoone Tiraspolis |
Teised reisid:
2007 Ladakh, Põhja India
2010 Põhja-Korea
2013 Kambodža ja Vietnam
2013 Kerry Way, Iirimaa
2014 Tai ja Laos
2014 Tšernobol
2015 Egiptus
2016 Iisrael ja Palestiina
2016 Transnistria ja Odessa
2017 Lõuna-Aafrika Vabariik
2017 Jordaania
2017 Balkanimaad
2018 Hiina ja Põhja-Korea piiril
2019 Omaan
No comments:
Post a Comment